Ülesanne nr 3

Uuele vahendile juhendi (töölehe) loomine ja tunnis tutvustamise ettevalmistamine.

Oma ülesande täimiseks kasutasin http://www.screencast-o-matic.com/ võimalusi ja youtube töötlemiseks ning märkmete tegemiseks.

Teemaks valisin Dropboxi kasutusjuhendi, kuna olen antud rakenduse pikaajaline kasutaja ja loodan jagada oma screencastinguga veidi lihtsamaid kasutamise võimalusi.

Vaata Dropbox 1.osa siit

Vaata Dropbox 2.osa siit

Screencastingu tegemine läks tegelikult üle kivide ja kändude ning oli oodatust mitu korda raskem ja vaevanõudev.
Esimene asi mille selgeks sain oli see, et enne sceencastingut on soovitav kokku kirjutada konkreetne skript ja stsenaarium, mis võimaldaks jälgida, et mõni tähtis selgitus või screen välja ei jääks. Pärast kontrollimist on küllaltki keeruline viga parandada või puuduolevat screeningut lisada. Loomulikult pakub Youtube lõikamise ja osade lisamise võimalust.
Kuna screenomaticu vabavaraline versioon võimaldas kasutada maksimaalselt 15.00 minutit, siis olin sunnitud eraldi sisselugema lisa 4 minutit, et teema lõpetada.
Youtubega oli samuti veidi raskusi, kuna varasemalt olen video töötluseks kasutanud Roxio CD/DVD creatorit, siis paljud funktsioonid olid jagatud ebaloogiliselt(video töötlus ja märkused eraldi). Osa vidoeredigeerija menüüst oli kasutatavate videode taga varjus ja paraku sellest tulenevalt ei saanud ma liita juba varasemalt ettevalmistatud videod üheks.
Peale videode töötlust, lisasin pealkirja, märkustena alavaldkonnad mida läbivalt juhendis kasutasin ja mõlemale videole lisasin vastastikused lingid.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et eraldi digitaalse dokumendi loomine koos printscreenidega oleks olnud lihtsam.

Ennast kuulates võin öelda, et tuleb nõustuda Taimiga, kes tõi välja, et kasutan liialt sõna "siis". Enesekriitikaga olen nõus, kui ei leidnud endas täiendavat jõudu antud juhendid uuesti sisselugeda.

Essee analüüs.

Enda ja kahe kaasõppuri essee võrdlusanalüüs.

Valisin võrdlevaks analüüsiks Virgo Õitspuu ja Kaire Kollomi esseed.

Kui ma võrdlen eelpool nimetatud kirjatükke enda omaga, siis loomulikult eristub teiste puhul see kogemuslik taust koolist, mis minul paraku puudu on.
Enda blogis (essee struktuuri ma paraku ei järginud) üritasin lähtuda Kaitseväe ja Kaitseliidu eripärast, ning kasutada võimalikult palju erinevaid erialaseid näiteid haridustehnoloogia vajalikkusest. Üritasin paljuski lähtuda sihtgrupist ja osalejate eelteadmistest Kaitseliidus ning kasutada analüüsiks parimat praktikat just oma valdkonnast.

Valisin eelpool nimetatud tööd võrdluseks just sellepärast, et minu ja kaasõppurite tööd erinevad nii kontseptuaalselt kui ka sisult.
Virgo ja Kaire tööd peegeldavad juba omandandatud teadmiste baasi ja praktilist kogemust antud valdkonnas, ning vorminduslikult on ülesehitatud vastavalt essee formaadile. Tublid olete! Mina kui alles algaja antud valdkonnas üritasin lahendada 1. nädala ülesannet blogiga ja kasutada võimalikult palju näitlikustamisvahendeid (skeemid, fotod ja videod), et tutvustada seda maailma ja valdkonda, mis paljudele on tõenäoliselt väga võõras.
Virgo essee oma sisult on küllaltki ilukirjanduslik, ülevaatlik, kokkuvõttev ja huvitav lugemine. Seevastu Kaire töö toob välja lisaks ka haridustehnoloogi konkreetsed ülesanded ja näited. Kaire on kirjeldanud ka oma mõlemat maailma ja haridustehnoloogilisi ettevõtmisi nii kõrgkoolis kui ka lasteaias. Tavainimesena ilmselt ei mõtlekski, et loomulikult saab ja peabki haridustehnoloogiat ja haridustehnoloogi kasutama juba koolieelses õppes, aga Kaire esseest tuleb ka selle vajalikkus kenasti välja.
Mõlemas essees oli minu jaoks ka mitu humoorikat "äratundmist" oma elust ja oma kodusest ülesandest. Kaire loost võttes olen ju ka mina oma töökohas see "patsiga poiss", kes kobestab ühe Virgo loost pärit vihmaussina omal kombel ja omas kohas mulda:)
Loomulikult ühtib meie kõigi arvamus selles, et haridustehnoloog koolides on väga vajalik ja need ülesanded, mis kaasnevad IKT vahendite arenguga on alaväärtustatud, ning kool (ka militaarkoolitus) peab kaasa minema üldiste trendide ja ühiskonna arenguga.

1. nädala ülesanne

Haridustehnoloogia vajalikus ja haridustehnoloogiliste võimaluste rakendamine.

Kaitseväes ja Kaitseliidus on ametlikult teenistuses AINULT üks (1) haridustehnoloog, seda siis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses. Kaitseliidu väljaõppes on haridustehnoloogi ülesanded osaliselt jaotatud väljaõppeülema ja staabiülema vahel. Kuna selgepiirilisi ülesandeid ja jaotust ei ole, siis põhiraskuspunkt ongi uute haridustehnoloogiliste teadmiste rakendamine väljaõppes instruktorite poolt. Antud hetkel sõltub innovatiivsus paljuski instruktori enda soovist ja oskustest. Malevate (15) tasandil (on ka erandeid) oleks väga palju ära teha e-õppe rakendamisel. Ning lähiajal tuleb antud valdkonnaga tegelema hakata, kuna kaitseliitlase aeg on suurim ressurss, mida nad panustavad Kaitseliitu. Infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel võimaldaks kaitseliitlastel omandada teadmisi endale sobival ajal ja kohas, selle asemel, et sõita teadmisi omandama Eesti teise otsa ja olla perest eemal. Sõjalises väljaõppes kasutatakse tihti erinevaid simulaatoreid (nt laskeväljaõppes), mis võimaldavad otsest kokkuhoidu laskemoona kuludelt ja transpordikuludelt (laskmisi on võimalik läbiviia ainult selleks ettenähtud laskeväljadel).

Haridustehnoloogi võimalikud tegevusvaldkonnad:

Tooksin ühe näite haridustehnoloogia rakendamisest väljaõppes:
Parimad kogemused on seotud eelkõige ühe Kaitseliidu Kooli projektiga. Tõenäoliselt sellest sai ka alguse minu huvi haridustehnoloogia vastu. Nimelt aastal 2004 käivitati Kaitseliidu ja Taani Kodukaitse Akadeemia vahel projekt, mille põhieesmärgiks oli luua koolile abivahend (süsteem), mis võimadaks võimalikut väheste ressurssidega õpetada allüksuste ülemaid (juhte).
Kaitseliidu poolseks projektijuhiks määrati mind. Projekt koondnimetusega "Taktikaline treener" käivitus aastal 2005 ja sisaldas endas erinevaid ruume, IKT vahendeid ja süsteeme, ning võimaldas klassiruumides tektitada helitausta, mis oli ligilähedane lahinguolukorrale ja videopildi olukorra kirjeldamiseks maastikul.
Helisüsteem võimaldas erinevate lahinguplaanide läbimängimisel ja juhtimisprotseduuride häirimisel kasutatkse lahinguhelidena laskmist erinevatest käsitulirelvadest, suutrükkidest, plahvatusi, kompteri ülelende ning soomukite ja tankide mootori müra.
Sellega loodi õppuritele keskkond, mis koos pildiga võimaldas klassiruumis tekitada võimalikult ligilähedane olukord lahingule. Heli tugevust võis muuta vastavalt vastase lähenemise ja kaugenemisele, ning hinnata õppurtite juhtimis- ja otsustusvõimet stressi ja erinevate häirivate tegurite koosmõjul.
Videopildil olid kajastatud erinevad lahingutehnika liigid ja tegevused, mis võimaldasid õppuritel selgemalt kirjeldada tekkinud situatsiooni.
Lisaks erinevate heli- ja videosüsteemile, kasutati juhtide vaheliseks sideks raadiojaamu ning salvestati kontrollimiseks sideseansse.
Antud süsteem on jätkuvalt aktiivselt kasutusel Kaitseliidu juhtide väljaõppel.

Vaata videot siit.

Kaitsevägi on ohvitseride taktikalise juhtimise väljaõppe paljuski viinud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Matkekeskusesse. Matkekeskuses on IKT vahendite süsteem mille keskseks programmiks on JCATS (Joint Conflict and Tactical Simulator). Antud simulaator võimaldab harjutada taktikaliste olukordade lahendamist enne praktilisi suurõppusi.